Torkab silma, et, et suure sissetuleku ja kindla töökoha väärtustamise seosed soovitava tööaja
pikkusega on väga sarnased. Ka nende väärtushinnangute omavahelised korrelatsiooniseosed
on kõrged. Lähemal vaatlusel võib siiski täheldada, et kindla töö olemasolu peetakse
sissetulekutest märksa olulisemaks. Ka siin on töö olemasolu kõige kõrgemalt väärtustanud
kreeklased, kuid vähem jõukad Ida- ja Kesk-Euroopa maad ei jää neist palju maha. Töö
olemasolu ja soovitava pikkuse vaheliste seoste puhul ei kujunenud välja taolisi väga selgesti
eritatavaid riikide gruppe nagu ilmnesid sissetulekute ja soovitud tööaja pikkuse vahel.
Eestlased paiknevad lähestikku teiste tšehhide ja sloveenidega, kuid lähinaabrid soomlased ja
rootslased ei ole ka kuigi kaugel. Veidi suurem on vahe taanlaste ja hollandlastega.
Kahe joonise põhjal ilmnenud tendentside alusel võib öelda, et vaesemate maade elanikud
eelistavad töötada rohkem ja väärtustavad kindlat töökohta ning töö eest saadavat palka
kõrgemalt kui jõukamate ühiskondade liikmed kuna väiksema sissetulekuga Ida-Euroopa
maade elanikud hindasid jõukamate ühiskondade elanikest olulisemaks nii töö eest saadavat
head palka kui ka töö olemasolust tulenevat kindlustunnet. See on ka kooskõlas Ingleharti
(2006) tõdemusega, kes osundas suurele lõhele postkommunistlike ja Lääne-Euroopa
heaoluühiskondade elanike materiaalsete ja eneseväljenduslike väärtuste rõhuasetuses.
Viimase kümnendi jooksul asetleidnud majandusarengule vaatamata pole materiaalsete
väärtuste tähtsus siirderiikides vähenenud. Ida-Euroopa maad on viimaste aastakümnete
jooksul kiirelt arenenud. Veidi vähem kui kahe aastakümne jooksul on selle piirkonna
elanikud kogenud riigisotsialistliku majanduse stagnatsiooni ja allakäiku, turumajanduslikke
reforme ning kohati ülekuumenemiseni ulatuvat majanduskasvu. Igapäevaelus on paljud
kommunistliku ülemvõimu ajal stabiilsena kulgenud tööteed katkenud, paljudel inimestel on
tulnud mitte ainult ennast muutunud oludes tööalaselt täiendada, vaid ka uuel erialal tööle
asuda. Mitte alati pole sellised karjäärid tõusvas joones kulgenud.
Kõigis vaadeldavates maades ilmnesid hariduslikud erinevused initsiatiivi
kasutamise olulisuses. Kõrgharidusega inimesed väärtustavad ka algatusvõime kasutamist
madalamaltharitutest kõrgemalt
Pole üllatav, et kõrgharidusega inimesed väärtustavad initsiatiivi nõudvat tööd kõigis maades
madalamalt haritutest kõrgemalt. Võib eeldada, et ainuüksi kõrghariduseni jõudmine nõudis
nii harjumust iseseisvalt töötada kui initsiatiivlikkust oma võimete kasutamisel. Suure
tõenäosusega iseloomustavad algatusvõimet nõudvad tööülesanded pigem kõrgharidust
omavate inimeste igapäevast tööd. Samuti on enamus juhtidest kõrgharidusega ja selles
ametis töötamine eeldab nii ettevõtlikkust ja initsiatiivlikkust kui ka oma seisukohtade eest
seismiseks vajalikku stressitaluvust. Madalamates ametites ja lihtsama töö tegijatelt
eeldatakse rohkem etteantud korralduste täitmist ja rutiinsemate tööoperatsioonide
sooritamist. Tõenäoliselt võib suuremas ettevõtlikkuses ja kalduvuses initsiatiivlikkusele näha
kõrgeltharitud inimeste põhimõtteid kõigis maades iseloomustavat suundumust.
Kõigis maades kaldusid naised töö valikul eelistama meestele tööalaste ja
perekondlike kohustuste kombineerimist. Eestlaste soolised erinevused olid ligikaudu
võrreldavad soomlaste omadega.Tavapäraselt hindavad naised töö- ja perekondlike kohustuste ühitamist meestest kõrgemalt.
Kõigis maades ilmnesidki süsteemsed soolised erinevused. Sarnaselt teiste kultuuridega on ka
euroopa maades mehed traditsiooniliselt pidanud tegutsema väljaspool kodu ning
koduhoidmine on olnud naiste ülesandeks. Samas on Beck (2005) juhtinud tähelepanu naiste
soorolli teisenemisele olukorras kus meeste sooroll on jäänud muutumatuks. Neiud ei tõtta
tänapäevases ühiskonnas hariduse omandamise järel enam kiirelt peret looma nagu
traditsiooniliselt põllumajanduslikus ühiskonnas, vaid püüavad kindlustada oma tulevikku hea
hariduse omandamise ja oma tööalasele karjäärile alusepanekuga. Sellegipoolest on ka peale
naiste tööjõuturule sisenemist tööstuslikult arenenud ühiskondades jäänud
võimupositsioonidele mehed. Samal ajal on naistel õlul palgatöö kõrval jätkuvalt suurem
enamus koduseid töid. Mitte kõik need ei seondu otseselt lastekasvatamisega, kuid erinevate
kodumasinate (näiteks automaatpesumasin) kasutuselevõtmine on võimaldanud ka naistel
rohkem aega koduvälistele tegevustele pühendada.
