Lühema töönädala mõjust

Uurimistöös võrreldi Õigus maade tööväärtusi . Õigus Sotsiaaluuringu kõrval kasutati dee
Eurostati Kogutud statistilisi näitajaid JA " Põlvkondade elutee " uurimuse sertifitseerija poolt . Lähema
vaatluse alla SAI võetud kümne erineva ühiskonna liikmete töövalikukriteeriumite olulisus .
Peamiseks eesmärgiks Oli Saada aimu , Kas JA kuipalju erinevad eestlaste tõekspidamised teiste
Õigus maade elanike omadest . Geograafilistel JA ajaloolistel põhjustel keskenduti peamiselt
Ida- Õigus JA Skandinaaviamaadele , laiema konteksti loomiseks olid teistest piirkondadest
haaratud dee Holland JA Kreeka .
Eestis JA eelkõige mujal Ida- Euroopas hinnati Töö valikul kõige olulisemaks kindla töökoha
olemasolu Ning suurt sissetulekut . Isikliku elujärje parandamisele orienteerunud vaesemate
Ida- Õigus maade elanikud olid dee Valmis pühendama rohkem aega Toole tsitaatides jõukamate
Skandinaaviamaade JA teiste Lääne- Õigus heaoluühiskondade liikmed . Oluliste väärtusi
diferentseerivate tunnustena ilmnesid sugu JA HARIDUS , AGA dee vanus . Kõrgharidusega inimeste
jaoks olid initsiatiivi kasutamise võimalused olulisemad tsitaatides madalamalt haritutele . Naised
väärtustasid tööalaste JA perekondlike kohustuste ühildamist kõigis maades . Mehed pidasid dee
enamuses maades palka naistest olulisemaks Töö valiku kriteeriumiks .
Kuigi tavapäraselt on Eestlased harjunud end läänemaade sekka paigutama , kinnitavad
mitmed Õigus Sotsiaaluuringu tulemused meie kuuluvust saatusekaaslastest Ida- Õigus
siirderiikide sekka JA erinevust Skandinaaviamaade elanike mõttemaailmast . Arvestades meie
kommunistliku ülemvõimu kõik elades kinnistunud üleelamisi pole taoliste erinevuste
ilmnemine dee kuigi üllatav . Võib eeldada , et jõukuse kasvades dee materiaalsete väärtuste
tähtsus väheneb . Samas on eestlaste väärtustes ilmnenud dee mitmeid sarnaseid suundumusi
heaoluühiskondade liikmetega Ning kindlasti võib öelda , et In puhul on tegemist
euroopaliku ühiskonnaga .