Ida-Euroopa maad on viimaste aastakümnete jooksul kiirelt arenenud.

Torkab silma, et, et suure sissetuleku ja kindla töökoha väärtustamise seosed soovitava tööaja

pikkusega on väga sarnased. Ka nende väärtushinnangute omavahelised korrelatsiooniseosed

on kõrged. Lähemal vaatlusel võib siiski täheldada, et kindla töö olemasolu peetakse

sissetulekutest märksa olulisemaks. Ka siin on töö olemasolu kõige kõrgemalt väärtustanud

kreeklased, kuid vähem jõukad Ida- ja Kesk-Euroopa maad ei jää neist palju maha. Töö

olemasolu ja soovitava pikkuse vaheliste seoste puhul ei kujunenud välja taolisi väga selgesti

eritatavaid riikide gruppe nagu ilmnesid sissetulekute ja soovitud tööaja pikkuse vahel.

Eestlased paiknevad lähestikku teiste tšehhide ja sloveenidega, kuid lähinaabrid soomlased ja

rootslased ei ole ka kuigi kaugel. Veidi suurem on vahe taanlaste ja hollandlastega.

Kahe joonise põhjal ilmnenud tendentside alusel võib öelda, et vaesemate maade elanikud

eelistavad töötada rohkem ja väärtustavad kindlat töökohta ning töö eest saadavat palka

kõrgemalt kui jõukamate ühiskondade liikmed kuna väiksema sissetulekuga Ida-Euroopa

maade elanikud hindasid jõukamate ühiskondade elanikest olulisemaks nii töö eest saadavat

head palka kui ka töö olemasolust tulenevat kindlustunnet. See on ka kooskõlas Ingleharti

(2006) tõdemusega, kes osundas suurele lõhele postkommunistlike ja Lääne-Euroopa

heaoluühiskondade elanike materiaalsete ja eneseväljenduslike väärtuste rõhuasetuses.

Viimase kümnendi jooksul asetleidnud majandusarengule vaatamata pole materiaalsete

väärtuste tähtsus siirderiikides vähenenud. Ida-Euroopa maad on viimaste aastakümnete

jooksul kiirelt arenenud. Veidi vähem kui kahe aastakümne jooksul on selle piirkonna

elanikud kogenud riigisotsialistliku majanduse stagnatsiooni ja allakäiku, turumajanduslikke

reforme ning kohati ülekuumenemiseni ulatuvat majanduskasvu. Igapäevaelus on paljud

kommunistliku ülemvõimu ajal stabiilsena kulgenud tööteed katkenud, paljudel inimestel on

tulnud mitte ainult ennast muutunud oludes tööalaselt täiendada, vaid ka uuel erialal tööle

asuda. Mitte alati pole sellised karjäärid tõusvas joones kulgenud.

Kõigis vaadeldavates maades ilmnesid hariduslikud erinevused initsiatiivi

kasutamise olulisuses. Kõrgharidusega inimesed väärtustavad ka algatusvõime kasutamist

madalamaltharitutest kõrgemalt

Pole üllatav, et kõrgharidusega inimesed väärtustavad initsiatiivi nõudvat tööd kõigis maades

madalamalt haritutest kõrgemalt. Võib eeldada, et ainuüksi kõrghariduseni jõudmine nõudis

nii harjumust iseseisvalt töötada kui initsiatiivlikkust oma võimete kasutamisel. Suure

tõenäosusega iseloomustavad algatusvõimet nõudvad tööülesanded pigem kõrgharidust

omavate inimeste igapäevast tööd. Samuti on enamus juhtidest kõrgharidusega ja selles

ametis töötamine eeldab nii ettevõtlikkust ja initsiatiivlikkust kui ka oma seisukohtade eest

seismiseks vajalikku stressitaluvust. Madalamates ametites ja lihtsama töö tegijatelt

eeldatakse rohkem etteantud korralduste täitmist ja rutiinsemate tööoperatsioonide

sooritamist. Tõenäoliselt võib suuremas ettevõtlikkuses ja kalduvuses initsiatiivlikkusele näha

kõrgeltharitud inimeste põhimõtteid kõigis maades iseloomustavat suundumust.

Kõigis maades kaldusid naised töö valikul eelistama meestele tööalaste ja

perekondlike kohustuste kombineerimist. Eestlaste soolised erinevused olid ligikaudu

võrreldavad soomlaste omadega.Tavapäraselt hindavad naised töö- ja perekondlike kohustuste ühitamist meestest kõrgemalt.

Kõigis maades ilmnesidki süsteemsed soolised erinevused. Sarnaselt teiste kultuuridega on ka

euroopa maades mehed traditsiooniliselt pidanud tegutsema väljaspool kodu ning

koduhoidmine on olnud naiste ülesandeks. Samas on Beck (2005) juhtinud tähelepanu naiste

soorolli teisenemisele olukorras kus meeste sooroll on jäänud muutumatuks. Neiud ei tõtta

tänapäevases ühiskonnas hariduse omandamise järel enam kiirelt peret looma nagu

traditsiooniliselt põllumajanduslikus ühiskonnas, vaid püüavad kindlustada oma tulevikku hea

hariduse omandamise ja oma tööalasele karjäärile alusepanekuga. Sellegipoolest on ka peale

naiste tööjõuturule sisenemist tööstuslikult arenenud ühiskondades jäänud

võimupositsioonidele mehed. Samal ajal on naistel õlul palgatöö kõrval jätkuvalt suurem

enamus koduseid töid. Mitte kõik need ei seondu otseselt lastekasvatamisega, kuid erinevate

kodumasinate (näiteks automaatpesumasin) kasutuselevõtmine on võimaldanud ka naistel

rohkem aega koduvälistele tegevustele pühendada.